Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) nõuete järgi peavad kõik toiduga kokkupuutuvad töötajad olema läbinud toiduhügieenikoolituse. Neil peab olema ka toidukäitleja tervisetõend. Need nõuded kehtivad nii poodides ja toitlustuses kui ka avalikel üritustel toitu müües.
Mida toiduseadus nõuab?
- Käitleja peab töötajatele selgitama käitlemisnõudeid ja kontrollima nende täitmist (§ 27).
- Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid. Ka töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab neid nõudeid järgima toiduohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.
- Käitleja peab koostama töötajate toiduhügieenikoolituse kava. Selles on kirjas koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (§ 29).
- Kava alusel korraldab käitleja perioodiliselt tööülesannetele vastavat koolitust ja hindab töötajate teadmisi.
- Kava täitmist kontrollib järelevalveasutus. Ta võib teha ettepanekuid kava muutmiseks.
Kui tihti koolitust tehakse?
Seadus ei määra kõigile ühte kindlat sagedust. Käitleja määrab koolituse sageduse ise oma koolituskavas, ja see peab olema kirjas ettevõtte enesekontrolliplaanis. PTA juhendi järgi tuleb koolitused dokumenteerida: kes osales, millal, kui kaua koolitus kestis, kes koolitas ja milliseid teemasid käsitleti.
Kes võib koolitada?
Koolitust võib tellida koolitusfirmalt. Selle võib läbi viia ka ettevõtte oma töötaja, kes on piisavalt pädev. Sel juhul peab koolitaja koostama koolituse kava ja dokumenteerima, kes koolituse said. Kui sinu meeskonnas on vaja ka töökeskkonnavolinikku, loe lähemalt töökeskkonnavoliniku koolitusest.
Märkus: lisaks toiduhügieenikoolitusele tuleb enne tegevuse alustamist koostada enesekontrolliplaan ja esitada PTA-le teavitus või taotleda tegevusluba.